Euroopa Liidu Hümni saab kuulata siit.
Veidike ka põhifakte Euroopa Liidu Hümni kohta:
See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu hümn, vaid Euroopa hümn laiemas mõttes. Meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast.
Sümfoonia lõpupalaks otsustas Beethoven luua muusika Friedrich von Schilleri 1785. aastal kirjutatud luuletusele "Ood rõõmule". Luuletus väljendab Schilleri idealistlikku nägemust sellest, kuidas inimkond vennastub, ning seda visiooni jagas ka Beethoven.
1972. aastal otsustas Euroopa Nõukogu (sama organ, mis kiitis heaks Euroopa Liidu lipu kujunduse) kuulutada Beethoveni "Ood rõõmule" Euroopa hümniks. Tuntud helilooja Herbert von Karajanil paluti teha sellest teosest kolm arranžeeringut - klaverile, puhkpillidele ja sümfooniaorkestrile. Sõnadeta ehk siis kõigile arusaadavas keeles - muusika keeles - väljendab see hümn ideaale, mille eest Euroopa seisab: vabadus, rahu ja solidaarsus.
1985. aastal kuulutasid ELi riigi- ja valitsusjuhid selle teose Euroopa Liidu ametlikuks hümniks. Selle eesmärgiks ei ole asendada liikmesriikide rahvushümne, vaid tähistada nende riikide ühiseid väärtusi ja ühtekuuluvust.
kolmapäev, 9. mai 2007
Aeg kokkuvõtteks
Ja ongi käes Euroopa Liidu sünnipäev ning ühtlasi ka päev veel viimasteks jõupingutusteks oma ajaveebi täiustamiseks.
Tegeledes Euroopa kevadpäeva koosstöö projektiga , oleme palju kasulikku teada saanud. Mis kindlasti kõige tähtsam - aime hulgaliselt uusi teadmisi Euroopa Liidu kohta. Kui ei oleks kinni haaranud projektist, siis kindlasti poleks olnud ka huvi EL-i kohta midagi uurida. Kuid tehes seda tööd , tundus see päris huvitavana ning loomulikult ka pakkus lõbu.
Saime teada:
- Huvitavat infot liikmesriikide kohta.
- Euroopa vanus.
- Võimalusi ,mida pakub Euroopa Liit meile paremaks tulevikuks.
- Ka väiksed ja oma kodukohta puudutavad sündmused on olulised kogu EL seisukohast.
Kindlasti ka :
- Õppisime veebipäevikut tegema.
- Oskus kasutada erinevaid võtteid selle täiustamiseks.
- Üheskoos ettevõetud tegemised elukalt lõpule viia.
- Võimalus tutvustada oma tööd ka noorte popkohas Rate.ee.
Koostöö projekt andis meile:
- Julgust ning soovi osaleda ka järgmistes üleskutsetes.
- Võtta osa järgmise aasta Euroopa kevadpäevast.
- Soov külastada Euro komisjoni Tallinna esindust.
Kokkuvõte blogi küsitlustest
Külastajaid meie ajaveebi leheküljel on olnud kokku üle 600, nendest esimese küsitluse vastajaid 23.
Kuidas käitun prügiga - meie kui Euroopa Liidu looduses?
Kõige rohkem valiti valikvastuseks : Igal võimalikul korral püüan leida prügikasti 78%
Järgmisel kohal : Korjan isegi vahest maas lebava prahi ja toimetan prügikasti 13%
Võrdsete tulemustega : Viskan mõnikord auto aknast sodi välja 4%
Lihtsam on maha visata, kui prügikasti otsida 4%
Mida sellest järeldada? Seniste tulemuste kohaselt on ülekaal kõige loodussõbralikumal valikul. on see ka tõesti nii? Või petate iseend ning teisi, tahtes näidata end paremana, kui tegelikult? Loodame siiralt, et -ei. Kui see suhtumine kasvaks, siis oleks see ainult VÄGA HEA ! Nii suudame igaüks oma väikse panusega muuta Eesti saastlikkust paremuse poole.
Kui palju tead Euroopa Liidust ? Vastanuid samuti 23, kellest:
-39% teavad vähe, kuid on soovi rohkem teada saada. -26% on siit ja sealt natuke kuulnud. -22% teavad piisavalt palju. ning 13% vastajate seast on üldse arvamusel, et see neid ei huvita.
Kas see on hea või halb? Halb on kindlasti see, et paljud meie seas ei tea veel eriti palju EL-ist, kuid hea on muidugi see, et need,kes veel ei tea, tahavad rohkem tada saada.
Kes oled, külastaja?
Suurem osa meie blogi vastanute seast on olnud põhikooli astme õpilased, nendest järgmistel kohtadel on õpetajad, keskkooli õpilased ning kolmandal astmel seisavad tudengid ja muul alal töötajad.
Mis kõige rohkem rohkem rõõmustas oli see ,et külastajaid leidus ka Ameerikast.
Meie arvamus Euroopa Liidust
- Mart
Mina arvan, et Euroopa Liit on paljuandev. Ma arvan, et ma tahan tulevikus kindlasti välismaale edasi õppima minna. Nüüd, kus Eesti on Euroopa Liidus, on mul selleks palju rohkem võimalusi kui varem. Reisidagi on hulga lihtsam ja väljasõidud on odavamad. Ka läbisaamised teiste Euroopa Liidus olevate riikidega on paremad, kui varem. Tulevikus tahan ka arvatavasti välismaale tööle minna. Varem mul selleks võibolla niipalju võimalusi ei olnud, kui nüüd. Ma pole kunagi Euroopa Liidust midagi halvasti arvanud, ma usun, et sellest on abi paljudele eestlastele, kes tahavad oma elus saavutada midagi, mis on seotud Euroopaga või välismaaga. Ma saan ka rohkem teada Euroopast ja sellest, mis maailmas ümberringi toimub ja see on positiivne. Euroopa Liidust ei arva ma midagi halba.
- Mariliis
Euroopa Liit annab kindlasti meile head võimalused eluks. Kui praegu pole veel märgatavaid muudatusi ja elujärje paremusi tunda, siis kindlasti on seda paari aasta või kümnete järel silmpaistvalt märgata. Kui mina olin alguses Euroopa Liidu vastu, nähes et see ei too head ,siis nüüd on mu arvamus sellest muutunud. Suuresti aitas kaasa just Kevadpäeva ajaveebiga tegelemine. Euroopa Liit on võimaldanud mulle häid võimalusi vaba aja sisustamiseks. Tänu Euroopa Liidu poolt rahaliste toetustega,on tekkinud paremaid võimalusi oma kodukoha ja ka saare elujärje edasiviimiseks. Mina leian, et vähemasti meie saare elu on sellega omale päästerõnga saanud. Ise ma ei oska öelda,kas jään alatiseks Hiiumaale või liigun kuskile kaugemale, kuid kaldun arvama ,et siiski kodumaad ei tahaks jätta. Võibolla küll jätkata õpinguid kuskil El-i liikmesriigis, sest piirid on lahti ja lihtne reisida, aga eks näis. Loodan,et suudame viia ka Eesti arengutaseme kõrgemale, kus eesti kodanikel pole kurta oma elukoha üle. -Triinu
Ma arvan, et Euroopa liit on väga kasulik meile. Ma arvan, et väga palju meist tahaks minna varem või hiljem õppima Euroopasse. Väga paljud tahavad töötada ning ka teevad seda Euroopas. Euroopas õppimise ja töötamisega saab kindlasti tundma õppida erinevate EL riikide kultuuri ja keelt. Euroopa liidus on kergem reisida ning see tuleb ka odavam ning meie elu on turvalisem. Euroopa liit on meile igati hea ja kasulik.
- Merlin
Kui Eesti Euroopa liitu astus, ei teadnud ma sellest eriti nagu midagi. Ei osanudki mitte mingit arvamust avaldada ja kohe väga suurt huvi ka ei tundnud. Iga päevaga aga oli meediast ja mujaltki kuulda sõnapaari "Euroopa Liit" ja siis hakkas ka huvi asja vastu tekkima, et mis see ikkagi on. Nüüd, kui me oleme hakkama saanud selle blogiga ja eriti palju asja sees olnud, on paljud asjad minu jaoks klaariks saanud. Ma tean kuidas Euroopa Liidu töö toimib, kes asju otsustab jne. Ma usun, et see on päris hea, et Eesti on Euroopa Liidu koosseisus. Eesti saab alati loota Euroopa Liidule ja ka vastupidi. Vähemalt minu arvates peaks nii olema. Me mingil määral oleme kõik nagu üks suur pere, kes teineteist toetab. Kui ma mõtlen otseselt endale, siis ma usun, et tänu Euroopa Liidule on minu edasised õppimis-, töö- ja reisimisvõimalused välisriikides palju rohkem avatud. Mõne sõnaga kokku võttes: Euroopa Liit on meile kindlasti hea ja blogitegemine oli huvitav ja tore ettevõtmine.
- Liisa
Euroopa liit on igas mõttes kasulik meile, sest kõik või enamus tahavad meist kusagile välismaale tööle või edasi õppima minna. Nüüd kui me oleme EL liidus on meil odavam ja turvalisem reisida ning teiste riikidega on ka paremad suhted.
- Andres
Tegeledes Euroopa kevadpäeva koosstöö projektiga , oleme palju kasulikku teada saanud. Mis kindlasti kõige tähtsam - aime hulgaliselt uusi teadmisi Euroopa Liidu kohta. Kui ei oleks kinni haaranud projektist, siis kindlasti poleks olnud ka huvi EL-i kohta midagi uurida. Kuid tehes seda tööd , tundus see päris huvitavana ning loomulikult ka pakkus lõbu.
Saime teada:
- Huvitavat infot liikmesriikide kohta.
- Euroopa vanus.
- Võimalusi ,mida pakub Euroopa Liit meile paremaks tulevikuks.
- Ka väiksed ja oma kodukohta puudutavad sündmused on olulised kogu EL seisukohast.
Kindlasti ka :
- Õppisime veebipäevikut tegema.
- Oskus kasutada erinevaid võtteid selle täiustamiseks.
- Üheskoos ettevõetud tegemised elukalt lõpule viia.
- Võimalus tutvustada oma tööd ka noorte popkohas Rate.ee.
Koostöö projekt andis meile:
- Julgust ning soovi osaleda ka järgmistes üleskutsetes.
- Võtta osa järgmise aasta Euroopa kevadpäevast.
- Soov külastada Euro komisjoni Tallinna esindust.
Kokkuvõte blogi küsitlustest
Külastajaid meie ajaveebi leheküljel on olnud kokku üle 600, nendest esimese küsitluse vastajaid 23.
Kuidas käitun prügiga - meie kui Euroopa Liidu looduses?
Kõige rohkem valiti valikvastuseks : Igal võimalikul korral püüan leida prügikasti 78%
Järgmisel kohal : Korjan isegi vahest maas lebava prahi ja toimetan prügikasti 13%
Võrdsete tulemustega : Viskan mõnikord auto aknast sodi välja 4%
Lihtsam on maha visata, kui prügikasti otsida 4%
Mida sellest järeldada? Seniste tulemuste kohaselt on ülekaal kõige loodussõbralikumal valikul. on see ka tõesti nii? Või petate iseend ning teisi, tahtes näidata end paremana, kui tegelikult? Loodame siiralt, et -ei. Kui see suhtumine kasvaks, siis oleks see ainult VÄGA HEA ! Nii suudame igaüks oma väikse panusega muuta Eesti saastlikkust paremuse poole.
Kui palju tead Euroopa Liidust ? Vastanuid samuti 23, kellest:
-39% teavad vähe, kuid on soovi rohkem teada saada. -26% on siit ja sealt natuke kuulnud. -22% teavad piisavalt palju. ning 13% vastajate seast on üldse arvamusel, et see neid ei huvita.
Kas see on hea või halb? Halb on kindlasti see, et paljud meie seas ei tea veel eriti palju EL-ist, kuid hea on muidugi see, et need,kes veel ei tea, tahavad rohkem tada saada.
Kes oled, külastaja?
Suurem osa meie blogi vastanute seast on olnud põhikooli astme õpilased, nendest järgmistel kohtadel on õpetajad, keskkooli õpilased ning kolmandal astmel seisavad tudengid ja muul alal töötajad.
Mis kõige rohkem rohkem rõõmustas oli see ,et külastajaid leidus ka Ameerikast.
Meie arvamus Euroopa Liidust
Mina arvan Euroopa liidust positiivselt, sest see on andnud paremad võimalused suhelda teiste euroopa riikidega ja on parandand rahvaste omavahelist suhet.
Paljudgi tahavad välismaale õppima minna või tööle minna ja Euroopaliit annab head valikuvõimalused selleks. Mina praeguste arvamustega tahaks küll välismaale õppima minna aga kes seda teab mis võimalsued mõne aasta pärast Eestis on.
Reisijatel
Paljudgi tahavad välismaale õppima minna või tööle minna ja Euroopaliit annab head valikuvõimalused selleks. Mina praeguste arvamustega tahaks küll välismaale õppima minna aga kes seda teab mis võimalsued mõne aasta pärast Eestis on.
Reisijatel
Mina arvan, et Euroopa Liit on paljuandev. Ma arvan, et ma tahan tulevikus kindlasti välismaale edasi õppima minna. Nüüd, kus Eesti on Euroopa Liidus, on mul selleks palju rohkem võimalusi kui varem. Reisidagi on hulga lihtsam ja väljasõidud on odavamad. Ka läbisaamised teiste Euroopa Liidus olevate riikidega on paremad, kui varem. Tulevikus tahan ka arvatavasti välismaale tööle minna. Varem mul selleks võibolla niipalju võimalusi ei olnud, kui nüüd. Ma pole kunagi Euroopa Liidust midagi halvasti arvanud, ma usun, et sellest on abi paljudele eestlastele, kes tahavad oma elus saavutada midagi, mis on seotud Euroopaga või välismaaga. Ma saan ka rohkem teada Euroopast ja sellest, mis maailmas ümberringi toimub ja see on positiivne. Euroopa Liidust ei arva ma midagi halba.
- Mariliis
Euroopa Liit annab kindlasti meile head võimalused eluks. Kui praegu pole veel märgatavaid muudatusi ja elujärje paremusi tunda, siis kindlasti on seda paari aasta või kümnete järel silmpaistvalt märgata. Kui mina olin alguses Euroopa Liidu vastu, nähes et see ei too head ,siis nüüd on mu arvamus sellest muutunud. Suuresti aitas kaasa just Kevadpäeva ajaveebiga tegelemine. Euroopa Liit on võimaldanud mulle häid võimalusi vaba aja sisustamiseks. Tänu Euroopa Liidu poolt rahaliste toetustega,on tekkinud paremaid võimalusi oma kodukoha ja ka saare elujärje edasiviimiseks. Mina leian, et vähemasti meie saare elu on sellega omale päästerõnga saanud. Ise ma ei oska öelda,kas jään alatiseks Hiiumaale või liigun kuskile kaugemale, kuid kaldun arvama ,et siiski kodumaad ei tahaks jätta. Võibolla küll jätkata õpinguid kuskil El-i liikmesriigis, sest piirid on lahti ja lihtne reisida, aga eks näis. Loodan,et suudame viia ka Eesti arengutaseme kõrgemale, kus eesti kodanikel pole kurta oma elukoha üle. -Triinu
Ma arvan, et Euroopa liit on väga kasulik meile. Ma arvan, et väga palju meist tahaks minna varem või hiljem õppima Euroopasse. Väga paljud tahavad töötada ning ka teevad seda Euroopas. Euroopas õppimise ja töötamisega saab kindlasti tundma õppida erinevate EL riikide kultuuri ja keelt. Euroopa liidus on kergem reisida ning see tuleb ka odavam ning meie elu on turvalisem. Euroopa liit on meile igati hea ja kasulik.
- Merlin
Kui Eesti Euroopa liitu astus, ei teadnud ma sellest eriti nagu midagi. Ei osanudki mitte mingit arvamust avaldada ja kohe väga suurt huvi ka ei tundnud. Iga päevaga aga oli meediast ja mujaltki kuulda sõnapaari "Euroopa Liit" ja siis hakkas ka huvi asja vastu tekkima, et mis see ikkagi on. Nüüd, kui me oleme hakkama saanud selle blogiga ja eriti palju asja sees olnud, on paljud asjad minu jaoks klaariks saanud. Ma tean kuidas Euroopa Liidu töö toimib, kes asju otsustab jne. Ma usun, et see on päris hea, et Eesti on Euroopa Liidu koosseisus. Eesti saab alati loota Euroopa Liidule ja ka vastupidi. Vähemalt minu arvates peaks nii olema. Me mingil määral oleme kõik nagu üks suur pere, kes teineteist toetab. Kui ma mõtlen otseselt endale, siis ma usun, et tänu Euroopa Liidule on minu edasised õppimis-, töö- ja reisimisvõimalused välisriikides palju rohkem avatud. Mõne sõnaga kokku võttes: Euroopa Liit on meile kindlasti hea ja blogitegemine oli huvitav ja tore ettevõtmine.
- Liisa
Euroopa liit on igas mõttes kasulik meile, sest kõik või enamus tahavad meist kusagile välismaale tööle või edasi õppima minna. Nüüd kui me oleme EL liidus on meil odavam ja turvalisem reisida ning teiste riikidega on ka paremad suhted.
- Andres
Säästlikumalt
Miks me tarbime nii palju?
"Eurooplased kasutavad neli korda enam loodusressursse, kui maakera suudab välja kannatada. Säästva tarbimise mõiste on Eestis uus, kuid Euroopa Liidus juba aastaid kasutatud märksõna. See on tulevikku suunatud mõtteviis ja sellest tulenev alalhoidlik tegutsemine" - Kirjutab Eesti Rohelise Liikumise säästva tarbimise koordinaator Allan Kokkota. (" Tark mees taskus ")
| Eesti | Läti | Leedu | Poola | Slovakkia | |
| Kõrgharidusega inimesed 25-64a | 29,7 | 19,6 | 21,9 | 12,2 | 10,8 |
| Jäätmed(km elaniku kohta 2002.a | 489 | 303 | 288 | 272 | 283 |
| Kasvuhoonegaaside teke( tonni 1000 elaniku kohta) | 14,4 | 4,4 | 6,8 | 9,9 | 9 |
Huvitav on võrrelda Eesti kodanike ja teiste Euroopa riikide rahvaste kõrgharidustaset ning jäätmete tekitamis kogusest. Olenemata sellest, et meie kui "haritud" eestlased, tuleb järeldada, et ei oska piisavalt säästlikult elada. Maailma Looduse Fondi uuringud näitavad, et eurooplased tarbivad keskmiselt 4 korda enam loodusressursse, kui maakera taluda suudaks.
Väga raske on säästlikkuse põhimõtteid inimestele suruda sunniviisiliselt, vaid kõik seisneb suhtumises ning tarbimisharjumuses.
| Põhjamaades korduvkasutuse protsent | kuni 50 |
| Eesti korduvkasutuse protsent | 15 % piires |
Nagu näha, pole andmed just kõige paremad, mistõttu oleks vaja Eestil kiiresti El-i tasemele järgi jõuda, vastasel korral võime kergesti saada keskkonnavaenuliku maa maine.
Kas teadsid et Eestis :
- Raiutakse TUNNIS ~5 jalgpalliväljakutäit metsa !
- 70 kg paberit = 1 puu
- Aastas kõigest 18% vanapaberit kogumispunkti !
- Päevas: 1 inimene - 1 kg prügi !
Paberi valmistamine
Täna tegid meie kooli kõige väiksemad- 1-3. klassi õpilased paberit.
See tuli neil hästi välja ning tulemus oli ilus ja omapärane.
See tuli neil hästi välja ning tulemus oli ilus ja omapärane.
Eurovisioon 2007
Neljapäeval, 10. mail toimub Hartwall Areenal 52. Eurovisiooni lauluvõistluse pool finaal. 12. mai on finaal. Poolfinaali otseülekanne hakkab kell 22:00 ETv-s ja poolfinaalis on: Bulgaaria, Iisrael, Küpros, Valgevene, Island, Gruusia, Montenegro, Sveits, Moldova, Holland, Albaania, Taani, Horvaatia, Poola, Serbia, Tsehhi, Portugal, Makedooni, Norra, Malta, Andorra, Ungari, Eesti, Belgia, Sloveenia, Türgi, Autria ja Läti.
10 riiki saab poolfinaalist edasi laupäeval toimuvasse finaali, kus on juba ees teised riigid: Bosnia&Hertsogoviina, Hispaania, Iirimaa, Soome, Leedu, Kreeka, Rootsi, Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Ukraina, Suurbritannia, Rumeenia ja Armeenia.
Eestit esindab Gerli Padar lauluga Partners In Crime.
Laulude videosid saab vaadata siit: http://www.escestonia.com/index.php?page=id49
Hoiame omadele põialt ! :)
10 riiki saab poolfinaalist edasi laupäeval toimuvasse finaali, kus on juba ees teised riigid: Bosnia&Hertsogoviina, Hispaania, Iirimaa, Soome, Leedu, Kreeka, Rootsi, Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Ukraina, Suurbritannia, Rumeenia ja Armeenia.
Eestit esindab Gerli Padar lauluga Partners In Crime.
Laulude videosid saab vaadata siit: http://www.escestonia.com/index.php?page=id49
Hoiame omadele põialt ! :)
Viktoriin
Täna oli meie koolis viktoriin teemal Euroopa Liit.
Küsimused:
1) Mitu tähte on Euroopa liidu lipul?
a) 14
b) 12
c) 27
2)Millel sai alguse Euroopa Liit?
a) 1952
b) 1932
c) 1992
3) Mitu liikmesriiki on Euroopa liidus?
a) 19
b) 25
c) 27
4) Mis riigis võeti euro kasutusele 1. jaanuarist 2007?
a) Sloveenia
b) Belgia
c) Austria
5) Kus asub Euroopa parlament?
a) Belgia
b) Inglismaa
c) Prantsusmaa
6)Kui vanaks saab Euroopa Liit?
a) 10
b) 50
c) 25
7) Mis aastal ja mis kuupäeval ühines Eesti EL-ga?
a) 1. mai 2004
b) 9. mai 2003
c) 13. mai 1992
8) Mitu keelt on EL-is kasutusel ametliku keelena?
a) 25
b) 23
c) 27
9) Millised 2 Euroopa liidu riiki ühinesid 2007. aastal?
a) Bulgaaria ja Rumeenia
b) Slovakkia ja Sloveenia
c) Ungari ja Taani
10) Mida sümbolisserib tähtede arv EL lipul?
a) liikmesriikide arvu
b) täiuslikkust ja ühtsust
c) EL asutajariikide arvu
Õiged vastused on märgitud tumedamalt.
Väga vähe oli neid, kes eriti midagi ei tea EL-st. Kes ikka tahtis teada see ka teadis.
Kõige parem saavutus oli 9 punkti ja selle sai ainult üks võistkond.
8 punkti - 1 võistkond
7 punkti - 2 võistkonda
6 punkti - 3 võiskonda
5 pinkti - 5 võiskonda
4 punkti - 2 võistkonda
2 punkti - 1 võistkond
Narko Ei !
Reedel, 4. mail toimus Emmastes 11. Narko Ei! päev, kuhu oli kogunenud noori kõigist Hiiumaa valdadest. Kogu päeva väldanud tegevustes said noored aktiivselt osaleda ja kaasa elada.
Kella kaheks koguneti Narko Ei! avamisele Emmaste vallamaja vastas olevale väljakule, kus avasõnade lausujateks olid eelkõige noored ise. Nende sõnumiteks iseendile, kõigile noortele ja teistelegi olid hästi läbimõeldud ning kõlavad hüüdlaused, nagu näiteks emmastelaste “Saadame sodi saatanale!”. Hüüdlaused, mille sisus kahelda pole tarvidust, polnud eitavad üksnes narkootikumide, vaid ka kergemate mõnuainete suhtes.
Kella kaheks koguneti Narko Ei! avamisele Emmaste vallamaja vastas olevale väljakule, kus avasõnade lausujateks olid eelkõige noored ise. Nende sõnumiteks iseendile, kõigile noortele ja teistelegi olid hästi läbimõeldud ning kõlavad hüüdlaused, nagu näiteks emmastelaste “Saadame sodi saatanale!”. Hüüdlaused, mille sisus kahelda pole tarvidust, polnud eitavad üksnes narkootikumide, vaid ka kergemate mõnuainete suhtes.
FC Flora jalgpallurite poolt tervitas noori Martin Reim, kes sõnas, et tema oma elus meelemürke proovinud pole ja on siiani kenasti hakkama saanud. Avamistseremoonial kõnelesid veel Hiiu maavanem Hannes Maasel ja endine Emmaste vallavanem, nüüdseks riigikokku siirdunud Kalev Kotkas.
Edasi liiguti ühises rongkäigus Emmaste staadionile ja ülejäänud päev sisustati sportlikult. Noored said osaleda mitmetes võistlusmängudes, kus igas võistkonnas lõi kaasa ka üks Flora mängumees, esinesid tantsutrupid. Sportlikult olid end rõivastanud ka omavalitsuste juhid, kes “proovisid jalga” penaltilöömises Hiiumaa koondise ja FC Flora väravavahtidele.
Päeva teise poolde jäi FC Flora ja Hiiumaa koondise vaheline jalgpallimatš, mille esimesed tugevama õigusega võitsid – lõppseisuks 6:0. Hiiumaad esindasid koondisena mänginud Emmaste ja Käina noored jalgpallurid.
Õhtu lõpetati Käina noorteansambli Urvepoisid kontserdiga Emmaste põhikooli saalis ja ansambli Toe Tag esinemisega Sõru sadamahoones. Päev lõppes parimate autasustamisega.
Õhtu lõpetati Käina noorteansambli Urvepoisid kontserdiga Emmaste põhikooli saalis ja ansambli Toe Tag esinemisega Sõru sadamahoones. Päev lõppes parimate autasustamisega.
Valdade arvestuses peetud võistlustel osutus üldkokkuvõttes edukaimaks Emmaste, teise koha pälvisid Kõrgessaare noored ja kolmandaks tuli Pühalepa valla esindus. Lisaks päeval peetud võistlustele, kus võitja selgitamisel oli tähtsaimaks osavus ja kiirus, arvestati lõpptulemuses ka kodutööna valminud videoid.
Kõrgessaare võistkonnas, mis saavutas Emmastele alla jäädes kahe punktiga teise koha, oli ka kaks meie eurotiimi tüdrukut: Madle (mina) ja Magda.
Minu arvates oli see üritus väga tore. Mulle väga meeldis seal osaleda. Seal olid väga huvitavad võistlused: erinevad teatevõistlused pallidega, jalgpall mis ei olnud tavaline, vaid oli väga huvitavaks tehtud ja viimane võistlus oli rahvastepall. Veel oli ka videote võistlus, mille meie võistkond võitis. 3. mail oli ka huvitav loeng narkootikumide kohta. Olen käinud ka eelmistel aastatel sellel üritusel ja minuarust on see tõeliselt vägev :).
Narko Ei! üritust filmis ka Kanal 2 ja seda videolõiku ning intervjuusid näidati 08. mail politsei saates ``Krimi``.
teisipäev, 8. mai 2007
Taaskasutusnädal algas
07.05.2007 algas meie koolis taaskasutusnädal, mille idee seisneb vanade asjade ümber töötlemises kasutuskõlblikeks tarbeesemeteks. Moodustasime võistkonnad, milles kapteniteks 9-sanda klassi õpilased. Ülesandeks oli vana koolilaua ja pingi restaureerimine, mis pakkus palju lõbu ja tolmuseid riideid.
Miks? Et näidata õpilastele, kui lihtne on tegelikult hoida oma loodust puhtana ja reostamatuna heitgaasidest ning prügist, mis kaasnevad vanade asjade ära viskamisest ja uute materjalide tootmisest.
Kõik mis tundub vana ja väsinud ei pruugi olla veel prügimäekaup. Ja lihtsate vahendite ning vähese vaevaga saab sellest uue ja ilusa eseme.
Euroopa Liidu küsimustik
Koostasime küsimustiku Euroopa Liidu kohta, et teada saada palju teavad Lauka Põhikooli kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased Euroopa Liidust.
Kaheksandas ja üheksandas klassis on meid kokku 37, aga küsimustiku täitsid ainult 17 õpilast.
Test oli anonüümne. Küsisime ainult vanust.
Enamus vastajaid olid 15 aastased, kaks õpilast olid 16 aastased, 14 aastaseid vastajaid oli vaid 4 ja üks oli 13 aastane.
Teise küsimusega üritasime välja uurida, kas õpilased on kursis Euroopa Liidu tegemistega. Enamus soovisid rohkem teada.
Küsisime, kui vanaks saab Euroopa Liit. Üheksateistkümnest teadsid kaksteist õpilast, et EL saab 50 aastaseks.
Mitu liikmesriiki kuulub Euroopa Liitu ? 27 - 12 inimest
52 - 2 inimest
24- 1 inimene
48- 1 inimene
16- 1 inimene
Kõik vastajad arvasid, et Euroopa Liit on Eestile kasuks.
Millised on sinu ootused/lootused Euroopa Liidult tulevikus.
4 vastajat sooviksid rohkem reisida.
3 vastajat tahaksid laiemaid haridusvalikuid Eestisse.
2 vastajat tahaksid mujale elama minna.
1 vastaja tahab kuhugi välismaale tööle minna.
3 vastajat ootavad võimalust minna välismaale õppima.
ja 6 vastajat loodavad Eestis suuremat palgatõusu.
Kui õpilastel oli ka muid arvamusi, mida me ei olnud pakkunud, lasime neil ise midagi pakkuda. 1 vastaja arvas, et Eestisse võiks jõuda ka sõbralik suhtumine, nagu teistes Euroopa Liitudes.
12 õpilast tahaksid just sellepärast minna mõnda välisriiki õppima, et näha maailma. 2 õpilast arvavad, et Eestis jääb õpitasemest puudu ja 3 õpilast leiavad, et neil ei ole sobivat rakendust erialale. Ja üks õpilane tahab omandada koos erialaga keele.
Ainult 9 vastajat, on käinud muudes EL riikides, väljaspool Eestit.
Küsisime, kuhu vastasel juhul sooviksid nad minna. Enamus, sooviks minna Lõuna-Euroopasse.
Mitme aasta pärast on sinu arust Eesti üks arenenum riik Euroopa Liidus?
Viimase küsimusega üritasime teada saada, kas Euroopa Liit on kuidagi kasuks tulnud vastajatele. Enamus ei oska öelda.
Selle küsimustikuga saime teada, et koolilastele oleks vaja rohkem informatsiooni Euroopa Liidu tegemiste ja sündmuste kohta. Nüüd peaks välja selgitama, mida täpsemalt veel teada tahetakse, aga see jääb järgmise aastauurimise teemaks
Kaheksandas ja üheksandas klassis on meid kokku 37, aga küsimustiku täitsid ainult 17 õpilast.
Test oli anonüümne. Küsisime ainult vanust.
Enamus vastajaid olid 15 aastased, kaks õpilast olid 16 aastased, 14 aastaseid vastajaid oli vaid 4 ja üks oli 13 aastane.
Teise küsimusega üritasime välja uurida, kas õpilased on kursis Euroopa Liidu tegemistega. Enamus soovisid rohkem teada.
Küsisime, kui vanaks saab Euroopa Liit. Üheksateistkümnest teadsid kaksteist õpilast, et EL saab 50 aastaseks.
Mitu liikmesriiki kuulub Euroopa Liitu ? 27 - 12 inimest
52 - 2 inimest
24- 1 inimene
48- 1 inimene
16- 1 inimene
Kõik vastajad arvasid, et Euroopa Liit on Eestile kasuks.
Millised on sinu ootused/lootused Euroopa Liidult tulevikus.
4 vastajat sooviksid rohkem reisida.
3 vastajat tahaksid laiemaid haridusvalikuid Eestisse.
2 vastajat tahaksid mujale elama minna.
1 vastaja tahab kuhugi välismaale tööle minna.
3 vastajat ootavad võimalust minna välismaale õppima.
ja 6 vastajat loodavad Eestis suuremat palgatõusu.
Kui õpilastel oli ka muid arvamusi, mida me ei olnud pakkunud, lasime neil ise midagi pakkuda. 1 vastaja arvas, et Eestisse võiks jõuda ka sõbralik suhtumine, nagu teistes Euroopa Liitudes.
12 õpilast tahaksid just sellepärast minna mõnda välisriiki õppima, et näha maailma. 2 õpilast arvavad, et Eestis jääb õpitasemest puudu ja 3 õpilast leiavad, et neil ei ole sobivat rakendust erialale. Ja üks õpilane tahab omandada koos erialaga keele.
Ainult 9 vastajat, on käinud muudes EL riikides, väljaspool Eestit.
Küsisime, kuhu vastasel juhul sooviksid nad minna. Enamus, sooviks minna Lõuna-Euroopasse.
Mitme aasta pärast on sinu arust Eesti üks arenenum riik Euroopa Liidus?
Viimase küsimusega üritasime teada saada, kas Euroopa Liit on kuidagi kasuks tulnud vastajatele. Enamus ei oska öelda.
Selle küsimustikuga saime teada, et koolilastele oleks vaja rohkem informatsiooni Euroopa Liidu tegemiste ja sündmuste kohta. Nüüd peaks välja selgitama, mida täpsemalt veel teada tahetakse, aga see jääb järgmise aastauurimise teemaks
Tellimine:
Postitused (Atom)
