Euroopa Liidu Hümni saab kuulata siit.
Veidike ka põhifakte Euroopa Liidu Hümni kohta:
See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu hümn, vaid Euroopa hümn laiemas mõttes. Meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast.
Sümfoonia lõpupalaks otsustas Beethoven luua muusika Friedrich von Schilleri 1785. aastal kirjutatud luuletusele "Ood rõõmule". Luuletus väljendab Schilleri idealistlikku nägemust sellest, kuidas inimkond vennastub, ning seda visiooni jagas ka Beethoven.
1972. aastal otsustas Euroopa Nõukogu (sama organ, mis kiitis heaks Euroopa Liidu lipu kujunduse) kuulutada Beethoveni "Ood rõõmule" Euroopa hümniks. Tuntud helilooja Herbert von Karajanil paluti teha sellest teosest kolm arranžeeringut - klaverile, puhkpillidele ja sümfooniaorkestrile. Sõnadeta ehk siis kõigile arusaadavas keeles - muusika keeles - väljendab see hümn ideaale, mille eest Euroopa seisab: vabadus, rahu ja solidaarsus.
1985. aastal kuulutasid ELi riigi- ja valitsusjuhid selle teose Euroopa Liidu ametlikuks hümniks. Selle eesmärgiks ei ole asendada liikmesriikide rahvushümne, vaid tähistada nende riikide ühiseid väärtusi ja ühtekuuluvust.
kolmapäev, 9. mai 2007
Aeg kokkuvõtteks
Ja ongi käes Euroopa Liidu sünnipäev ning ühtlasi ka päev veel viimasteks jõupingutusteks oma ajaveebi täiustamiseks.
Tegeledes Euroopa kevadpäeva koosstöö projektiga , oleme palju kasulikku teada saanud. Mis kindlasti kõige tähtsam - aime hulgaliselt uusi teadmisi Euroopa Liidu kohta. Kui ei oleks kinni haaranud projektist, siis kindlasti poleks olnud ka huvi EL-i kohta midagi uurida. Kuid tehes seda tööd , tundus see päris huvitavana ning loomulikult ka pakkus lõbu.
Saime teada:
- Huvitavat infot liikmesriikide kohta.
- Euroopa vanus.
- Võimalusi ,mida pakub Euroopa Liit meile paremaks tulevikuks.
- Ka väiksed ja oma kodukohta puudutavad sündmused on olulised kogu EL seisukohast.
Kindlasti ka :
- Õppisime veebipäevikut tegema.
- Oskus kasutada erinevaid võtteid selle täiustamiseks.
- Üheskoos ettevõetud tegemised elukalt lõpule viia.
- Võimalus tutvustada oma tööd ka noorte popkohas Rate.ee.
Koostöö projekt andis meile:
- Julgust ning soovi osaleda ka järgmistes üleskutsetes.
- Võtta osa järgmise aasta Euroopa kevadpäevast.
- Soov külastada Euro komisjoni Tallinna esindust.
Kokkuvõte blogi küsitlustest
Külastajaid meie ajaveebi leheküljel on olnud kokku üle 600, nendest esimese küsitluse vastajaid 23.
Kuidas käitun prügiga - meie kui Euroopa Liidu looduses?
Kõige rohkem valiti valikvastuseks : Igal võimalikul korral püüan leida prügikasti 78%
Järgmisel kohal : Korjan isegi vahest maas lebava prahi ja toimetan prügikasti 13%
Võrdsete tulemustega : Viskan mõnikord auto aknast sodi välja 4%
Lihtsam on maha visata, kui prügikasti otsida 4%
Mida sellest järeldada? Seniste tulemuste kohaselt on ülekaal kõige loodussõbralikumal valikul. on see ka tõesti nii? Või petate iseend ning teisi, tahtes näidata end paremana, kui tegelikult? Loodame siiralt, et -ei. Kui see suhtumine kasvaks, siis oleks see ainult VÄGA HEA ! Nii suudame igaüks oma väikse panusega muuta Eesti saastlikkust paremuse poole.
Kui palju tead Euroopa Liidust ? Vastanuid samuti 23, kellest:
-39% teavad vähe, kuid on soovi rohkem teada saada. -26% on siit ja sealt natuke kuulnud. -22% teavad piisavalt palju. ning 13% vastajate seast on üldse arvamusel, et see neid ei huvita.
Kas see on hea või halb? Halb on kindlasti see, et paljud meie seas ei tea veel eriti palju EL-ist, kuid hea on muidugi see, et need,kes veel ei tea, tahavad rohkem tada saada.
Kes oled, külastaja?
Suurem osa meie blogi vastanute seast on olnud põhikooli astme õpilased, nendest järgmistel kohtadel on õpetajad, keskkooli õpilased ning kolmandal astmel seisavad tudengid ja muul alal töötajad.
Mis kõige rohkem rohkem rõõmustas oli see ,et külastajaid leidus ka Ameerikast.
Meie arvamus Euroopa Liidust
- Mart
Mina arvan, et Euroopa Liit on paljuandev. Ma arvan, et ma tahan tulevikus kindlasti välismaale edasi õppima minna. Nüüd, kus Eesti on Euroopa Liidus, on mul selleks palju rohkem võimalusi kui varem. Reisidagi on hulga lihtsam ja väljasõidud on odavamad. Ka läbisaamised teiste Euroopa Liidus olevate riikidega on paremad, kui varem. Tulevikus tahan ka arvatavasti välismaale tööle minna. Varem mul selleks võibolla niipalju võimalusi ei olnud, kui nüüd. Ma pole kunagi Euroopa Liidust midagi halvasti arvanud, ma usun, et sellest on abi paljudele eestlastele, kes tahavad oma elus saavutada midagi, mis on seotud Euroopaga või välismaaga. Ma saan ka rohkem teada Euroopast ja sellest, mis maailmas ümberringi toimub ja see on positiivne. Euroopa Liidust ei arva ma midagi halba.
- Mariliis
Euroopa Liit annab kindlasti meile head võimalused eluks. Kui praegu pole veel märgatavaid muudatusi ja elujärje paremusi tunda, siis kindlasti on seda paari aasta või kümnete järel silmpaistvalt märgata. Kui mina olin alguses Euroopa Liidu vastu, nähes et see ei too head ,siis nüüd on mu arvamus sellest muutunud. Suuresti aitas kaasa just Kevadpäeva ajaveebiga tegelemine. Euroopa Liit on võimaldanud mulle häid võimalusi vaba aja sisustamiseks. Tänu Euroopa Liidu poolt rahaliste toetustega,on tekkinud paremaid võimalusi oma kodukoha ja ka saare elujärje edasiviimiseks. Mina leian, et vähemasti meie saare elu on sellega omale päästerõnga saanud. Ise ma ei oska öelda,kas jään alatiseks Hiiumaale või liigun kuskile kaugemale, kuid kaldun arvama ,et siiski kodumaad ei tahaks jätta. Võibolla küll jätkata õpinguid kuskil El-i liikmesriigis, sest piirid on lahti ja lihtne reisida, aga eks näis. Loodan,et suudame viia ka Eesti arengutaseme kõrgemale, kus eesti kodanikel pole kurta oma elukoha üle. -Triinu
Ma arvan, et Euroopa liit on väga kasulik meile. Ma arvan, et väga palju meist tahaks minna varem või hiljem õppima Euroopasse. Väga paljud tahavad töötada ning ka teevad seda Euroopas. Euroopas õppimise ja töötamisega saab kindlasti tundma õppida erinevate EL riikide kultuuri ja keelt. Euroopa liidus on kergem reisida ning see tuleb ka odavam ning meie elu on turvalisem. Euroopa liit on meile igati hea ja kasulik.
- Merlin
Kui Eesti Euroopa liitu astus, ei teadnud ma sellest eriti nagu midagi. Ei osanudki mitte mingit arvamust avaldada ja kohe väga suurt huvi ka ei tundnud. Iga päevaga aga oli meediast ja mujaltki kuulda sõnapaari "Euroopa Liit" ja siis hakkas ka huvi asja vastu tekkima, et mis see ikkagi on. Nüüd, kui me oleme hakkama saanud selle blogiga ja eriti palju asja sees olnud, on paljud asjad minu jaoks klaariks saanud. Ma tean kuidas Euroopa Liidu töö toimib, kes asju otsustab jne. Ma usun, et see on päris hea, et Eesti on Euroopa Liidu koosseisus. Eesti saab alati loota Euroopa Liidule ja ka vastupidi. Vähemalt minu arvates peaks nii olema. Me mingil määral oleme kõik nagu üks suur pere, kes teineteist toetab. Kui ma mõtlen otseselt endale, siis ma usun, et tänu Euroopa Liidule on minu edasised õppimis-, töö- ja reisimisvõimalused välisriikides palju rohkem avatud. Mõne sõnaga kokku võttes: Euroopa Liit on meile kindlasti hea ja blogitegemine oli huvitav ja tore ettevõtmine.
- Liisa
Euroopa liit on igas mõttes kasulik meile, sest kõik või enamus tahavad meist kusagile välismaale tööle või edasi õppima minna. Nüüd kui me oleme EL liidus on meil odavam ja turvalisem reisida ning teiste riikidega on ka paremad suhted.
- Andres
Tegeledes Euroopa kevadpäeva koosstöö projektiga , oleme palju kasulikku teada saanud. Mis kindlasti kõige tähtsam - aime hulgaliselt uusi teadmisi Euroopa Liidu kohta. Kui ei oleks kinni haaranud projektist, siis kindlasti poleks olnud ka huvi EL-i kohta midagi uurida. Kuid tehes seda tööd , tundus see päris huvitavana ning loomulikult ka pakkus lõbu.
Saime teada:
- Huvitavat infot liikmesriikide kohta.
- Euroopa vanus.
- Võimalusi ,mida pakub Euroopa Liit meile paremaks tulevikuks.
- Ka väiksed ja oma kodukohta puudutavad sündmused on olulised kogu EL seisukohast.
Kindlasti ka :
- Õppisime veebipäevikut tegema.
- Oskus kasutada erinevaid võtteid selle täiustamiseks.
- Üheskoos ettevõetud tegemised elukalt lõpule viia.
- Võimalus tutvustada oma tööd ka noorte popkohas Rate.ee.
Koostöö projekt andis meile:
- Julgust ning soovi osaleda ka järgmistes üleskutsetes.
- Võtta osa järgmise aasta Euroopa kevadpäevast.
- Soov külastada Euro komisjoni Tallinna esindust.
Kokkuvõte blogi küsitlustest
Külastajaid meie ajaveebi leheküljel on olnud kokku üle 600, nendest esimese küsitluse vastajaid 23.
Kuidas käitun prügiga - meie kui Euroopa Liidu looduses?
Kõige rohkem valiti valikvastuseks : Igal võimalikul korral püüan leida prügikasti 78%
Järgmisel kohal : Korjan isegi vahest maas lebava prahi ja toimetan prügikasti 13%
Võrdsete tulemustega : Viskan mõnikord auto aknast sodi välja 4%
Lihtsam on maha visata, kui prügikasti otsida 4%
Mida sellest järeldada? Seniste tulemuste kohaselt on ülekaal kõige loodussõbralikumal valikul. on see ka tõesti nii? Või petate iseend ning teisi, tahtes näidata end paremana, kui tegelikult? Loodame siiralt, et -ei. Kui see suhtumine kasvaks, siis oleks see ainult VÄGA HEA ! Nii suudame igaüks oma väikse panusega muuta Eesti saastlikkust paremuse poole.
Kui palju tead Euroopa Liidust ? Vastanuid samuti 23, kellest:
-39% teavad vähe, kuid on soovi rohkem teada saada. -26% on siit ja sealt natuke kuulnud. -22% teavad piisavalt palju. ning 13% vastajate seast on üldse arvamusel, et see neid ei huvita.
Kas see on hea või halb? Halb on kindlasti see, et paljud meie seas ei tea veel eriti palju EL-ist, kuid hea on muidugi see, et need,kes veel ei tea, tahavad rohkem tada saada.
Kes oled, külastaja?
Suurem osa meie blogi vastanute seast on olnud põhikooli astme õpilased, nendest järgmistel kohtadel on õpetajad, keskkooli õpilased ning kolmandal astmel seisavad tudengid ja muul alal töötajad.
Mis kõige rohkem rohkem rõõmustas oli see ,et külastajaid leidus ka Ameerikast.
Meie arvamus Euroopa Liidust
Mina arvan Euroopa liidust positiivselt, sest see on andnud paremad võimalused suhelda teiste euroopa riikidega ja on parandand rahvaste omavahelist suhet.
Paljudgi tahavad välismaale õppima minna või tööle minna ja Euroopaliit annab head valikuvõimalused selleks. Mina praeguste arvamustega tahaks küll välismaale õppima minna aga kes seda teab mis võimalsued mõne aasta pärast Eestis on.
Reisijatel
Paljudgi tahavad välismaale õppima minna või tööle minna ja Euroopaliit annab head valikuvõimalused selleks. Mina praeguste arvamustega tahaks küll välismaale õppima minna aga kes seda teab mis võimalsued mõne aasta pärast Eestis on.
Reisijatel
Mina arvan, et Euroopa Liit on paljuandev. Ma arvan, et ma tahan tulevikus kindlasti välismaale edasi õppima minna. Nüüd, kus Eesti on Euroopa Liidus, on mul selleks palju rohkem võimalusi kui varem. Reisidagi on hulga lihtsam ja väljasõidud on odavamad. Ka läbisaamised teiste Euroopa Liidus olevate riikidega on paremad, kui varem. Tulevikus tahan ka arvatavasti välismaale tööle minna. Varem mul selleks võibolla niipalju võimalusi ei olnud, kui nüüd. Ma pole kunagi Euroopa Liidust midagi halvasti arvanud, ma usun, et sellest on abi paljudele eestlastele, kes tahavad oma elus saavutada midagi, mis on seotud Euroopaga või välismaaga. Ma saan ka rohkem teada Euroopast ja sellest, mis maailmas ümberringi toimub ja see on positiivne. Euroopa Liidust ei arva ma midagi halba.
- Mariliis
Euroopa Liit annab kindlasti meile head võimalused eluks. Kui praegu pole veel märgatavaid muudatusi ja elujärje paremusi tunda, siis kindlasti on seda paari aasta või kümnete järel silmpaistvalt märgata. Kui mina olin alguses Euroopa Liidu vastu, nähes et see ei too head ,siis nüüd on mu arvamus sellest muutunud. Suuresti aitas kaasa just Kevadpäeva ajaveebiga tegelemine. Euroopa Liit on võimaldanud mulle häid võimalusi vaba aja sisustamiseks. Tänu Euroopa Liidu poolt rahaliste toetustega,on tekkinud paremaid võimalusi oma kodukoha ja ka saare elujärje edasiviimiseks. Mina leian, et vähemasti meie saare elu on sellega omale päästerõnga saanud. Ise ma ei oska öelda,kas jään alatiseks Hiiumaale või liigun kuskile kaugemale, kuid kaldun arvama ,et siiski kodumaad ei tahaks jätta. Võibolla küll jätkata õpinguid kuskil El-i liikmesriigis, sest piirid on lahti ja lihtne reisida, aga eks näis. Loodan,et suudame viia ka Eesti arengutaseme kõrgemale, kus eesti kodanikel pole kurta oma elukoha üle. -Triinu
Ma arvan, et Euroopa liit on väga kasulik meile. Ma arvan, et väga palju meist tahaks minna varem või hiljem õppima Euroopasse. Väga paljud tahavad töötada ning ka teevad seda Euroopas. Euroopas õppimise ja töötamisega saab kindlasti tundma õppida erinevate EL riikide kultuuri ja keelt. Euroopa liidus on kergem reisida ning see tuleb ka odavam ning meie elu on turvalisem. Euroopa liit on meile igati hea ja kasulik.
- Merlin
Kui Eesti Euroopa liitu astus, ei teadnud ma sellest eriti nagu midagi. Ei osanudki mitte mingit arvamust avaldada ja kohe väga suurt huvi ka ei tundnud. Iga päevaga aga oli meediast ja mujaltki kuulda sõnapaari "Euroopa Liit" ja siis hakkas ka huvi asja vastu tekkima, et mis see ikkagi on. Nüüd, kui me oleme hakkama saanud selle blogiga ja eriti palju asja sees olnud, on paljud asjad minu jaoks klaariks saanud. Ma tean kuidas Euroopa Liidu töö toimib, kes asju otsustab jne. Ma usun, et see on päris hea, et Eesti on Euroopa Liidu koosseisus. Eesti saab alati loota Euroopa Liidule ja ka vastupidi. Vähemalt minu arvates peaks nii olema. Me mingil määral oleme kõik nagu üks suur pere, kes teineteist toetab. Kui ma mõtlen otseselt endale, siis ma usun, et tänu Euroopa Liidule on minu edasised õppimis-, töö- ja reisimisvõimalused välisriikides palju rohkem avatud. Mõne sõnaga kokku võttes: Euroopa Liit on meile kindlasti hea ja blogitegemine oli huvitav ja tore ettevõtmine.
- Liisa
Euroopa liit on igas mõttes kasulik meile, sest kõik või enamus tahavad meist kusagile välismaale tööle või edasi õppima minna. Nüüd kui me oleme EL liidus on meil odavam ja turvalisem reisida ning teiste riikidega on ka paremad suhted.
- Andres
Säästlikumalt
Miks me tarbime nii palju?
"Eurooplased kasutavad neli korda enam loodusressursse, kui maakera suudab välja kannatada. Säästva tarbimise mõiste on Eestis uus, kuid Euroopa Liidus juba aastaid kasutatud märksõna. See on tulevikku suunatud mõtteviis ja sellest tulenev alalhoidlik tegutsemine" - Kirjutab Eesti Rohelise Liikumise säästva tarbimise koordinaator Allan Kokkota. (" Tark mees taskus ")
| Eesti | Läti | Leedu | Poola | Slovakkia | |
| Kõrgharidusega inimesed 25-64a | 29,7 | 19,6 | 21,9 | 12,2 | 10,8 |
| Jäätmed(km elaniku kohta 2002.a | 489 | 303 | 288 | 272 | 283 |
| Kasvuhoonegaaside teke( tonni 1000 elaniku kohta) | 14,4 | 4,4 | 6,8 | 9,9 | 9 |
Huvitav on võrrelda Eesti kodanike ja teiste Euroopa riikide rahvaste kõrgharidustaset ning jäätmete tekitamis kogusest. Olenemata sellest, et meie kui "haritud" eestlased, tuleb järeldada, et ei oska piisavalt säästlikult elada. Maailma Looduse Fondi uuringud näitavad, et eurooplased tarbivad keskmiselt 4 korda enam loodusressursse, kui maakera taluda suudaks.
Väga raske on säästlikkuse põhimõtteid inimestele suruda sunniviisiliselt, vaid kõik seisneb suhtumises ning tarbimisharjumuses.
| Põhjamaades korduvkasutuse protsent | kuni 50 |
| Eesti korduvkasutuse protsent | 15 % piires |
Nagu näha, pole andmed just kõige paremad, mistõttu oleks vaja Eestil kiiresti El-i tasemele järgi jõuda, vastasel korral võime kergesti saada keskkonnavaenuliku maa maine.
Kas teadsid et Eestis :
- Raiutakse TUNNIS ~5 jalgpalliväljakutäit metsa !
- 70 kg paberit = 1 puu
- Aastas kõigest 18% vanapaberit kogumispunkti !
- Päevas: 1 inimene - 1 kg prügi !
Paberi valmistamine
Täna tegid meie kooli kõige väiksemad- 1-3. klassi õpilased paberit.
See tuli neil hästi välja ning tulemus oli ilus ja omapärane.
See tuli neil hästi välja ning tulemus oli ilus ja omapärane.
Eurovisioon 2007
Neljapäeval, 10. mail toimub Hartwall Areenal 52. Eurovisiooni lauluvõistluse pool finaal. 12. mai on finaal. Poolfinaali otseülekanne hakkab kell 22:00 ETv-s ja poolfinaalis on: Bulgaaria, Iisrael, Küpros, Valgevene, Island, Gruusia, Montenegro, Sveits, Moldova, Holland, Albaania, Taani, Horvaatia, Poola, Serbia, Tsehhi, Portugal, Makedooni, Norra, Malta, Andorra, Ungari, Eesti, Belgia, Sloveenia, Türgi, Autria ja Läti.
10 riiki saab poolfinaalist edasi laupäeval toimuvasse finaali, kus on juba ees teised riigid: Bosnia&Hertsogoviina, Hispaania, Iirimaa, Soome, Leedu, Kreeka, Rootsi, Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Ukraina, Suurbritannia, Rumeenia ja Armeenia.
Eestit esindab Gerli Padar lauluga Partners In Crime.
Laulude videosid saab vaadata siit: http://www.escestonia.com/index.php?page=id49
Hoiame omadele põialt ! :)
10 riiki saab poolfinaalist edasi laupäeval toimuvasse finaali, kus on juba ees teised riigid: Bosnia&Hertsogoviina, Hispaania, Iirimaa, Soome, Leedu, Kreeka, Rootsi, Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Ukraina, Suurbritannia, Rumeenia ja Armeenia.
Eestit esindab Gerli Padar lauluga Partners In Crime.
Laulude videosid saab vaadata siit: http://www.escestonia.com/index.php?page=id49
Hoiame omadele põialt ! :)
Viktoriin
Täna oli meie koolis viktoriin teemal Euroopa Liit.
Küsimused:
1) Mitu tähte on Euroopa liidu lipul?
a) 14
b) 12
c) 27
2)Millel sai alguse Euroopa Liit?
a) 1952
b) 1932
c) 1992
3) Mitu liikmesriiki on Euroopa liidus?
a) 19
b) 25
c) 27
4) Mis riigis võeti euro kasutusele 1. jaanuarist 2007?
a) Sloveenia
b) Belgia
c) Austria
5) Kus asub Euroopa parlament?
a) Belgia
b) Inglismaa
c) Prantsusmaa
6)Kui vanaks saab Euroopa Liit?
a) 10
b) 50
c) 25
7) Mis aastal ja mis kuupäeval ühines Eesti EL-ga?
a) 1. mai 2004
b) 9. mai 2003
c) 13. mai 1992
8) Mitu keelt on EL-is kasutusel ametliku keelena?
a) 25
b) 23
c) 27
9) Millised 2 Euroopa liidu riiki ühinesid 2007. aastal?
a) Bulgaaria ja Rumeenia
b) Slovakkia ja Sloveenia
c) Ungari ja Taani
10) Mida sümbolisserib tähtede arv EL lipul?
a) liikmesriikide arvu
b) täiuslikkust ja ühtsust
c) EL asutajariikide arvu
Õiged vastused on märgitud tumedamalt.
Väga vähe oli neid, kes eriti midagi ei tea EL-st. Kes ikka tahtis teada see ka teadis.
Kõige parem saavutus oli 9 punkti ja selle sai ainult üks võistkond.
8 punkti - 1 võistkond
7 punkti - 2 võistkonda
6 punkti - 3 võiskonda
5 pinkti - 5 võiskonda
4 punkti - 2 võistkonda
2 punkti - 1 võistkond
Narko Ei !
Reedel, 4. mail toimus Emmastes 11. Narko Ei! päev, kuhu oli kogunenud noori kõigist Hiiumaa valdadest. Kogu päeva väldanud tegevustes said noored aktiivselt osaleda ja kaasa elada.
Kella kaheks koguneti Narko Ei! avamisele Emmaste vallamaja vastas olevale väljakule, kus avasõnade lausujateks olid eelkõige noored ise. Nende sõnumiteks iseendile, kõigile noortele ja teistelegi olid hästi läbimõeldud ning kõlavad hüüdlaused, nagu näiteks emmastelaste “Saadame sodi saatanale!”. Hüüdlaused, mille sisus kahelda pole tarvidust, polnud eitavad üksnes narkootikumide, vaid ka kergemate mõnuainete suhtes.
Kella kaheks koguneti Narko Ei! avamisele Emmaste vallamaja vastas olevale väljakule, kus avasõnade lausujateks olid eelkõige noored ise. Nende sõnumiteks iseendile, kõigile noortele ja teistelegi olid hästi läbimõeldud ning kõlavad hüüdlaused, nagu näiteks emmastelaste “Saadame sodi saatanale!”. Hüüdlaused, mille sisus kahelda pole tarvidust, polnud eitavad üksnes narkootikumide, vaid ka kergemate mõnuainete suhtes.
FC Flora jalgpallurite poolt tervitas noori Martin Reim, kes sõnas, et tema oma elus meelemürke proovinud pole ja on siiani kenasti hakkama saanud. Avamistseremoonial kõnelesid veel Hiiu maavanem Hannes Maasel ja endine Emmaste vallavanem, nüüdseks riigikokku siirdunud Kalev Kotkas.
Edasi liiguti ühises rongkäigus Emmaste staadionile ja ülejäänud päev sisustati sportlikult. Noored said osaleda mitmetes võistlusmängudes, kus igas võistkonnas lõi kaasa ka üks Flora mängumees, esinesid tantsutrupid. Sportlikult olid end rõivastanud ka omavalitsuste juhid, kes “proovisid jalga” penaltilöömises Hiiumaa koondise ja FC Flora väravavahtidele.
Päeva teise poolde jäi FC Flora ja Hiiumaa koondise vaheline jalgpallimatš, mille esimesed tugevama õigusega võitsid – lõppseisuks 6:0. Hiiumaad esindasid koondisena mänginud Emmaste ja Käina noored jalgpallurid.
Õhtu lõpetati Käina noorteansambli Urvepoisid kontserdiga Emmaste põhikooli saalis ja ansambli Toe Tag esinemisega Sõru sadamahoones. Päev lõppes parimate autasustamisega.
Õhtu lõpetati Käina noorteansambli Urvepoisid kontserdiga Emmaste põhikooli saalis ja ansambli Toe Tag esinemisega Sõru sadamahoones. Päev lõppes parimate autasustamisega.
Valdade arvestuses peetud võistlustel osutus üldkokkuvõttes edukaimaks Emmaste, teise koha pälvisid Kõrgessaare noored ja kolmandaks tuli Pühalepa valla esindus. Lisaks päeval peetud võistlustele, kus võitja selgitamisel oli tähtsaimaks osavus ja kiirus, arvestati lõpptulemuses ka kodutööna valminud videoid.
Kõrgessaare võistkonnas, mis saavutas Emmastele alla jäädes kahe punktiga teise koha, oli ka kaks meie eurotiimi tüdrukut: Madle (mina) ja Magda.
Minu arvates oli see üritus väga tore. Mulle väga meeldis seal osaleda. Seal olid väga huvitavad võistlused: erinevad teatevõistlused pallidega, jalgpall mis ei olnud tavaline, vaid oli väga huvitavaks tehtud ja viimane võistlus oli rahvastepall. Veel oli ka videote võistlus, mille meie võistkond võitis. 3. mail oli ka huvitav loeng narkootikumide kohta. Olen käinud ka eelmistel aastatel sellel üritusel ja minuarust on see tõeliselt vägev :).
Narko Ei! üritust filmis ka Kanal 2 ja seda videolõiku ning intervjuusid näidati 08. mail politsei saates ``Krimi``.
teisipäev, 8. mai 2007
Taaskasutusnädal algas
07.05.2007 algas meie koolis taaskasutusnädal, mille idee seisneb vanade asjade ümber töötlemises kasutuskõlblikeks tarbeesemeteks. Moodustasime võistkonnad, milles kapteniteks 9-sanda klassi õpilased. Ülesandeks oli vana koolilaua ja pingi restaureerimine, mis pakkus palju lõbu ja tolmuseid riideid.
Miks? Et näidata õpilastele, kui lihtne on tegelikult hoida oma loodust puhtana ja reostamatuna heitgaasidest ning prügist, mis kaasnevad vanade asjade ära viskamisest ja uute materjalide tootmisest.
Kõik mis tundub vana ja väsinud ei pruugi olla veel prügimäekaup. Ja lihtsate vahendite ning vähese vaevaga saab sellest uue ja ilusa eseme.
Euroopa Liidu küsimustik
Koostasime küsimustiku Euroopa Liidu kohta, et teada saada palju teavad Lauka Põhikooli kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased Euroopa Liidust.
Kaheksandas ja üheksandas klassis on meid kokku 37, aga küsimustiku täitsid ainult 17 õpilast.
Test oli anonüümne. Küsisime ainult vanust.
Enamus vastajaid olid 15 aastased, kaks õpilast olid 16 aastased, 14 aastaseid vastajaid oli vaid 4 ja üks oli 13 aastane.
Teise küsimusega üritasime välja uurida, kas õpilased on kursis Euroopa Liidu tegemistega. Enamus soovisid rohkem teada.
Küsisime, kui vanaks saab Euroopa Liit. Üheksateistkümnest teadsid kaksteist õpilast, et EL saab 50 aastaseks.
Mitu liikmesriiki kuulub Euroopa Liitu ? 27 - 12 inimest
52 - 2 inimest
24- 1 inimene
48- 1 inimene
16- 1 inimene
Kõik vastajad arvasid, et Euroopa Liit on Eestile kasuks.
Millised on sinu ootused/lootused Euroopa Liidult tulevikus.
4 vastajat sooviksid rohkem reisida.
3 vastajat tahaksid laiemaid haridusvalikuid Eestisse.
2 vastajat tahaksid mujale elama minna.
1 vastaja tahab kuhugi välismaale tööle minna.
3 vastajat ootavad võimalust minna välismaale õppima.
ja 6 vastajat loodavad Eestis suuremat palgatõusu.
Kui õpilastel oli ka muid arvamusi, mida me ei olnud pakkunud, lasime neil ise midagi pakkuda. 1 vastaja arvas, et Eestisse võiks jõuda ka sõbralik suhtumine, nagu teistes Euroopa Liitudes.
12 õpilast tahaksid just sellepärast minna mõnda välisriiki õppima, et näha maailma. 2 õpilast arvavad, et Eestis jääb õpitasemest puudu ja 3 õpilast leiavad, et neil ei ole sobivat rakendust erialale. Ja üks õpilane tahab omandada koos erialaga keele.
Ainult 9 vastajat, on käinud muudes EL riikides, väljaspool Eestit.
Küsisime, kuhu vastasel juhul sooviksid nad minna. Enamus, sooviks minna Lõuna-Euroopasse.
Mitme aasta pärast on sinu arust Eesti üks arenenum riik Euroopa Liidus?
Viimase küsimusega üritasime teada saada, kas Euroopa Liit on kuidagi kasuks tulnud vastajatele. Enamus ei oska öelda.
Selle küsimustikuga saime teada, et koolilastele oleks vaja rohkem informatsiooni Euroopa Liidu tegemiste ja sündmuste kohta. Nüüd peaks välja selgitama, mida täpsemalt veel teada tahetakse, aga see jääb järgmise aastauurimise teemaks
Kaheksandas ja üheksandas klassis on meid kokku 37, aga küsimustiku täitsid ainult 17 õpilast.
Test oli anonüümne. Küsisime ainult vanust.
Enamus vastajaid olid 15 aastased, kaks õpilast olid 16 aastased, 14 aastaseid vastajaid oli vaid 4 ja üks oli 13 aastane.
Teise küsimusega üritasime välja uurida, kas õpilased on kursis Euroopa Liidu tegemistega. Enamus soovisid rohkem teada.
Küsisime, kui vanaks saab Euroopa Liit. Üheksateistkümnest teadsid kaksteist õpilast, et EL saab 50 aastaseks.
Mitu liikmesriiki kuulub Euroopa Liitu ? 27 - 12 inimest
52 - 2 inimest
24- 1 inimene
48- 1 inimene
16- 1 inimene
Kõik vastajad arvasid, et Euroopa Liit on Eestile kasuks.
Millised on sinu ootused/lootused Euroopa Liidult tulevikus.
4 vastajat sooviksid rohkem reisida.
3 vastajat tahaksid laiemaid haridusvalikuid Eestisse.
2 vastajat tahaksid mujale elama minna.
1 vastaja tahab kuhugi välismaale tööle minna.
3 vastajat ootavad võimalust minna välismaale õppima.
ja 6 vastajat loodavad Eestis suuremat palgatõusu.
Kui õpilastel oli ka muid arvamusi, mida me ei olnud pakkunud, lasime neil ise midagi pakkuda. 1 vastaja arvas, et Eestisse võiks jõuda ka sõbralik suhtumine, nagu teistes Euroopa Liitudes.
12 õpilast tahaksid just sellepärast minna mõnda välisriiki õppima, et näha maailma. 2 õpilast arvavad, et Eestis jääb õpitasemest puudu ja 3 õpilast leiavad, et neil ei ole sobivat rakendust erialale. Ja üks õpilane tahab omandada koos erialaga keele.
Ainult 9 vastajat, on käinud muudes EL riikides, väljaspool Eestit.
Küsisime, kuhu vastasel juhul sooviksid nad minna. Enamus, sooviks minna Lõuna-Euroopasse.
Mitme aasta pärast on sinu arust Eesti üks arenenum riik Euroopa Liidus?
Viimase küsimusega üritasime teada saada, kas Euroopa Liit on kuidagi kasuks tulnud vastajatele. Enamus ei oska öelda.
Selle küsimustikuga saime teada, et koolilastele oleks vaja rohkem informatsiooni Euroopa Liidu tegemiste ja sündmuste kohta. Nüüd peaks välja selgitama, mida täpsemalt veel teada tahetakse, aga see jääb järgmise aastauurimise teemaks
laupäev, 5. mai 2007
HTNK
HIIUMAA TEAVITAMIS- JA NÕUSTAMISKESKUSE AVAÜRITUSED 9.-11. MAI 2007
Nüüd ka meie saarel noortele koht, kuhu minna, kui tunned et ei suuda otsustada elukutse valiku üle ning head nõu tekkivatele probleemidele leiad kindlasti tervisetoast.
Olles Euroopa Liidus, on El- i liikmesriikide uksed alati lahti ja väga lihtne on välismaale minna õppima või töötama. Võibolla leiad Sinagi HTNK -st sihi tegutseda mõnes riigis nendes, kuid kes ikka tahaks oma väikest rahvast suurde ilma laiali saata, aga kes teab, ehk saab Sinustki tuntud tegija Euroopa Liidus.
Avamiseks oli igal Hiiumaa koolil oli kohustus valmistada tutvustav plakat oma kooli kohta. Töötasime usinalt ja otsisime pilte, mida näidata. Kasutades stendil olevaid andmeid ,koostasime 5 viktoriini küsimust, kuna peale avamist toimub koolidevaheline mäng.
Stendi materjal valmis, küsimused mõeldud, asusime teele Kärdlasse HTNK - sse stendi üles panema.
Iga päev on avatud järgmised teematoad :
infosaal koolide ja huviharidust/tegevust puudutava infoga
filmituba erialade tutvustamisega
karjäärituba kutsevaliku testidega
tervisetuba, kus noored saavad suhete- ja seksuaalalast nõu.
ÜLDKAVA
Nüüd ka meie saarel noortele koht, kuhu minna, kui tunned et ei suuda otsustada elukutse valiku üle ning head nõu tekkivatele probleemidele leiad kindlasti tervisetoast.
Olles Euroopa Liidus, on El- i liikmesriikide uksed alati lahti ja väga lihtne on välismaale minna õppima või töötama. Võibolla leiad Sinagi HTNK -st sihi tegutseda mõnes riigis nendes, kuid kes ikka tahaks oma väikest rahvast suurde ilma laiali saata, aga kes teab, ehk saab Sinustki tuntud tegija Euroopa Liidus.
Avamiseks oli igal Hiiumaa koolil oli kohustus valmistada tutvustav plakat oma kooli kohta. Töötasime usinalt ja otsisime pilte, mida näidata. Kasutades stendil olevaid andmeid ,koostasime 5 viktoriini küsimust, kuna peale avamist toimub koolidevaheline mäng.
Stendi materjal valmis, küsimused mõeldud, asusime teele Kärdlasse HTNK - sse stendi üles panema.
Iga päev on avatud järgmised teematoad :
infosaal koolide ja huviharidust/tegevust puudutava infoga
filmituba erialade tutvustamisega
karjäärituba kutsevaliku testidega
tervisetuba, kus noored saavad suhete- ja seksuaalalast nõu.
ÜLDKAVA
9. mai
MÄRKSÕNAD: Väitluskunst. Kõrgharidus Hiiumaal.Euroopa Liit.
14.00 - 14.30 Viktoriin „Mida tead naaberkoolidest ja Hiiumaa noortest?”. Võistlustulle lähevad igast Hiiumaa koolist üks kolmeliikmeline võistkond (7 – 12 kl)
14.15 – 16.00 Loengud „50 aastat Rooma lepingust” (KÜG 11 kl õpilastele)Lektoriks on Mainori kõrgkooli IT Instituudi direktori abi Milvi Martina Piir
Loeng toimub Euroopa Päeva raames.
14.30 - 17.30 Väitlemise töötuba „Kelle sõna jääb peale?”
Osalejad saavad endas arendada väitlemisoskust. Töötuba juhib Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht Kajar Kase
17.30 – 18.00 Parimate viktoriinides osalejate autasustamine
Viktoriini „Mida tead naaberkoolidest ja Hiiumaa noortest?” ja Hiiu Maavalitsuse ning Mainori kõrgkooli korraldatud Euroopa Liidu online – viktoriini „50 aastat Rooma lepingust” võitjatele (NB! Osalemiseks tuleb minna http://www.mk.ee/ ja vastata küsimustele hiljemalt 6. maiks).
14.00 – 18.00 on avatud erinevad teematoad:
infosaal koolide ja huviharidust/tegevust puudutava infoga
filmituba erialade tutvustamisega
karjäärituba kutsevaliku testidega
tervisetuba, kus noored saavad suhete- ja seksuaalalast nõu.
15.00 – 16.00 Avatud diskusiooniring „Kõrghariduse omandamise võimalikkus Hiiumaal”. 17.00 – 17.30 Koostööleppe sõlmimine Hiiu Maavalitsuse, Hiiumaa Omavalitsuste Liidu ja Mainori kõrgkooliga
MÄRKSÕNAD: Andekus. Edasiõppimine. Infoportaalid
10. 00 – 14.00 Loengud - arutelud:
„Millised elukutsed on populaarsed? Mis toimub tööturul?” Vestlust juhivad Tööturu Hiiumaa osakonna spetsialistid Pille – Riin Persidskaja ja Ülle Mänd
„Vabatahtlik töö Euroopas – Kas ja kuidas minna?” Vestlust juhivad Hannes Sildnik ja Alo Raieste Eesti Euroopa Liikumisest
12.00 – 14.00 Teavitusüritused:
Infoportaalide tutvustus (NIP, EURODESK jm) Läbiviijaks noorteprojektide koordinaator Kairi Püss Eesti Euroopa Liikumisest
14.00 – 16.30 Euroopa klubi
Tutvustatakse kahe Euroopa riigi kultuuri, kombeid ja inimesi.
10.00 – 16.00 Teematoad:
infosaal koolide ja huviharidust/tegevust puudutava infoga
filmituba erialade tutvustamisega
karjäärituba kutsevaliku testidega
tervisetuba, kus noored saavad suhete- ja seksuaalalast nõu.
TÄISKASVANUTELE
11.00 – 12.00 „Vabatahtlik töö Euroopas – Kas ja kuidas minna?” Lektoriteks Hannes Sildnik ja Alo Raieste Eesti Euroopa Liikumisest
Kuulajateks on oodatud eelkõige noortekeskuste spetsialistid, noorsootöötajad, huvijuhid jt.12.30 – 14.00 Hiiumaa Omavalitsuste Liidu kohtumine EV regionaalministriga (kinnine üritus)14.00 – 15.30 Ümarlaud „Noored Hiiumaale tagasi?!”. Avasõnad ütleb EV regionaalminister. Moderaatoriks on Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Reevo Maidla.
Osalejateks esindajad Hiiu Maavalitsusest, Hiiumaa Ettevõtjate Liidust, SA Tuurust, omavalitsusjuhid, Tööturuameti Hiiumaa osakonnast, Hiiumaa Noortekogust ja noored hiidlased nii mandrilt kui saarelt.
AVAMINE TOIMUB JU EUROOPALIIDU SÜNNIPÄEVAL !
reede, 4. mai 2007
küsitlus
Otsustasime viia läbi väikse küsitluse oma valla ehk siis Kõrgessaare vallavalitsuse töötajatega, et saada natuke ülevaadet nende arvamusest Euroopa Liidust. Mismoodi see on mõjutanud kodukanti, valda ja saart ja milliseid muudatusi on loota või oodata
.
Esimesena pommitasime oma küsimustega Inge Elissaar`i, kes on ametilt pearaamatupidaja.
1.Kus Euroopa Liidu riikides olete ise käinud ? Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Taani, Soome
2.Millised riigid on neist kõige rohkem meeldinud ja millised erinevused Eestiga on silma jäänud ? Leedu meeldis, tundus sõbralik ja puhas, kuigi natuke kallis tundus.
3.Kuidas on mõjutanud EL sealsete noorte elu ? Ei ole uurinud ja reisides ei ole midagi noortest silma jäänud, mis oleks teisiti
4.Millised muudatused on toimunud Hiiumaal/Kõrgessaare vallas Euroopa Liitu sisse astumisega? Nooretl on võimalik rohkem ja lihtsamalt tutvuda maadega ja noorte ühisüritustest osa võtta, õpilasvahetused
5.Milliseid muudatusi on oodata veel lähimas tulevikus ? Kindlasti midagi muutub, silmaringi laienedes tuleb ka rohkem ideid, kuhu ja kuidas edasi.
6.Kas see on ka mõjutanud meie Hiiumaa loodust ? Arvan, et mitte.
7.Kuidas kujutate ette Hiiumaad ~ 20 aasta pärast, kas arenenum ja heal elujärjel või mitte ? Tahaks loota, et arenenum ja heal elujärjel.
Järgmisena küsitlesime Katrin Sarapuud, kes on meie abivallavanem.
1.Kus Euroopa Liidu riikides olete ise käinud ? Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Slovakkia, Soome, Taani, Ungari
7.Kuidas kujutate ette Hiiumaad ~ 20 aasta pärast, kas arenenum ja heal elujärjel või mitte ? Siiralt loodan, et 20 asta pärast on Hiiumaa puhas, kauni loodusega, sõbralike inimestega (palju on noori peresid), kõigile jätkub töökohti, palgad on mandriga võrreldes üsna samal tasemel, praamiühendus on kiire ja mugav, meie koolid annavad väga hea hariduse jne.
-Aitäh Teile !
.Esimesena pommitasime oma küsimustega Inge Elissaar`i, kes on ametilt pearaamatupidaja.
1.Kus Euroopa Liidu riikides olete ise käinud ? Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Taani, Soome
2.Millised riigid on neist kõige rohkem meeldinud ja millised erinevused Eestiga on silma jäänud ? Leedu meeldis, tundus sõbralik ja puhas, kuigi natuke kallis tundus.
3.Kuidas on mõjutanud EL sealsete noorte elu ? Ei ole uurinud ja reisides ei ole midagi noortest silma jäänud, mis oleks teisiti
4.Millised muudatused on toimunud Hiiumaal/Kõrgessaare vallas Euroopa Liitu sisse astumisega? Nooretl on võimalik rohkem ja lihtsamalt tutvuda maadega ja noorte ühisüritustest osa võtta, õpilasvahetused
5.Milliseid muudatusi on oodata veel lähimas tulevikus ? Kindlasti midagi muutub, silmaringi laienedes tuleb ka rohkem ideid, kuhu ja kuidas edasi.
6.Kas see on ka mõjutanud meie Hiiumaa loodust ? Arvan, et mitte.
7.Kuidas kujutate ette Hiiumaad ~ 20 aasta pärast, kas arenenum ja heal elujärjel või mitte ? Tahaks loota, et arenenum ja heal elujärjel.
Järgmisena küsitlesime Katrin Sarapuud, kes on meie abivallavanem.
1.Kus Euroopa Liidu riikides olete ise käinud ? Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Slovakkia, Soome, Taani, Ungari
2.Millised riigid on neist kõige rohkem meeldinud ja millised erinevused Eestiga on silma jäänud ? Ungari- soojem ja huvitava taimestikuga, Taani-teistsugune maastik
3.Kuidas on mõjutanud EL sealsete noorte elu ? Ei ole kahjuks sealsete noortega vestelnud, kuid ise arvan, et küllap on nendel rohkem võimalusi õppida välismaal, suurem ja mitmekesisem kaubavalik poodides ja rohekm võimalusi reisida
4.Millised muudatused on toimunud Hiiumaal/Kõrgessaare vallas Euroopa Liitu sisse astumisega?
Avanenud on mitmed programmid, kus on võimalik rahalist toetust taodelda. ka Kõrgessaare vald on juba sellest abi saanud. Paraku on Kõrgessaare kalatööstus hääbunud, kuna konkureerimine kalaturul on keerulisem.Lisaks inimsed saavad rohkem reisida, mujal õppida, meile on tulnud külalisi (turiste) senisest enam ja meid kui turismipiirkonda alles avastatakse jne.Paraku on ilmselt mõjutanud ka meie looduskaitselade suurenemist, ja kindlasti eriti on mõjutanud ettevõtteid hügieeninõuete täitmise osas (nõuded rangemad)
5.Milliseid muudatusi on oodata veel lähimas tulevikus ? Loodan, et hiiumaale tuleb lisaks EL toetusrahasid, ning seda kasutatakse targalt. Loodan, et ettevõtjad avastavad enda jaoks ka siinsed võimalused
6.Kas see on ka mõjutanud meie Hiiumaa loodust ? Külastatavuse suurenemine on alati suurem risk loodusele, eriti on kohe visuaalselt tajutav prügi metsade all, randades, kuid samas on järjest enam loodud kohti, kus inimestel on mugav aega veeta ,seega tegeletakse paralleelselt ka riskide maandamisega ehk loodushoiuga
7.Kuidas kujutate ette Hiiumaad ~ 20 aasta pärast, kas arenenum ja heal elujärjel või mitte ? Siiralt loodan, et 20 asta pärast on Hiiumaa puhas, kauni loodusega, sõbralike inimestega (palju on noori peresid), kõigile jätkub töökohti, palgad on mandriga võrreldes üsna samal tasemel, praamiühendus on kiire ja mugav, meie koolid annavad väga hea hariduse jne.
-Aitäh Teile !
kolmapäev, 2. mai 2007
Euroopa puhtaks!
Triinu eelmisest postitusest sai juba lugeda piisavalt põhjuseid, miks tuleb metsa puhtana hoida. Aga ei tule puhtana hoida ainult metsi, vaid üleüldse kogu meid ümbritsevat loodust. Inimene viskab prügi maha ja mõtleb, et mis see üks sodi ikka teeb, ma teinekord ei viska. Aga nii ei mõtle ainult üks inimene, vaid paljud meist. Mina leian et suured asjad saavad alguse just väikestest tegudest. Kui ei viska mina maha sodi ja minu sõbrad, siis on maailm juba puhtam. Õhutades ka kõiki teisi üles loodust puhtana hoidma on loodetavasti näha ka tulemus.
Nii ongi meie koolis juba aastaid olnud kevadeti traditsioon koristada. Varem koristasime oma valla teeääri. Territoorium, mis kogu kooli peale ära koristati oli üsnagi suur: lausa terve vald vist. Aastate jooksul on meie koristus-ala väiksemaks jäänud. Eriti sel aastal, koristada on vaja ainult oma kooli territoorium ja selle ümbrus. Aga ka see on asi ja mõnes mõttes ongi võibolla nii õige, sest miks just koolilapsed peaksid korjama tee äärest teiste maha visatud sodi?
Meie kool on oma panuse igatahes juba andnud Euroopa puhtana hoidmisele :). Mitmed klassid on koolimaja ümbrust koristanud ja kena on näha puhast ja ilusat loodust endi ümber.
Nii ongi meie koolis juba aastaid olnud kevadeti traditsioon koristada. Varem koristasime oma valla teeääri. Territoorium, mis kogu kooli peale ära koristati oli üsnagi suur: lausa terve vald vist. Aastate jooksul on meie koristus-ala väiksemaks jäänud. Eriti sel aastal, koristada on vaja ainult oma kooli territoorium ja selle ümbrus. Aga ka see on asi ja mõnes mõttes ongi võibolla nii õige, sest miks just koolilapsed peaksid korjama tee äärest teiste maha visatud sodi?
Meie kool on oma panuse igatahes juba andnud Euroopa puhtana hoidmisele :). Mitmed klassid on koolimaja ümbrust koristanud ja kena on näha puhast ja ilusat loodust endi ümber.
teisipäev, 1. mai 2007
Meie metsad
Käisime 25. aprillil 6-8 klassiga Leemeti metsas RMK poolt organiseeritud orjenteerumismängul.Moodustasime 3- 4 liikmelised võistkonnad. Seejärel anti kätte kaart ja ootasime stardipauku. Võistkonnad saadeti teele 2 minutilise ajavahega. Rajal pidime läbima kuus erinevat punkti , kus ootas meid huvitav ülesanne ja valvuriks kohtunikud.
1. punkt - puuseente äratundmine
2. punkt - ulukite sarvede ära tundmine
3. punkt - eriliiki puu okste kindlaks määramine
4. punkt - puu kõrguse,- laiuse- ja vanuse määramine
5. punkt - erinevate puuklotside puuliigi määramine
6. punkt - metsatööriistade ära tundmine
Kõik punktid edukalt läbitud, vastuse lehed kohtunikele antud, asusime teele laagriplatsi, kus kostitati meid sooja tee ja kringliga.
Parimatele olid RMK poolt auhinnad ja peale selle said kõik veel rinnamärgi ja kleepsu.
Metsas olla on tore, kuid pole üldse meeldiv vaadata maas lebavat prügihunnikut. See väike prügihunnik võib olla oluliseks mõjutajaks meie metsa hävingule. Milleks visata prügi maha ja saastada loodust ,kui on selleks olemas jäätmekogumiskonteinerid ,kust saadetakse prügi ümbertöötlemisele. Nii hoiame kokku meie väärtuslikku metsa ja ei saasta õhku.
Ilmselt ei kahtle ükski eestlane selles, et metsad on meile vajalikud. Lahku lähevad arvamused aga selles osas, miks neid tarvis on. Eristatavad on kolm suuremat arvamusrühma. Metsatöösturite arvates on metsade peaülesanne riigi majandusedukuse kindlustamine - lihtsamini öeldes raha teenimine. Avalik arvamus s.o enamik rahvast näeb metsas suurepärast puhkemispaika, samuti on metsal suur roll loodus-ja keskkonnakaitses. See osa elanikest, kes ise metsa omavad, kasutavad seda oma tarbeks, kas siis raha saamiseks, ehituseks või kütteks. Roheliste jaoks on mets ökosüsteem, mis kujundab maailma kliimat ning kaitseb mulda, vett, õhku, loomastikku.
Eesti Vabariigis on metsamaad kokku 2 016 600 hektarit, mis moodustab 47 % riigi maismaapindalast. Selle näitaja poolest on Eesti Euroopa metsasemaid riike.
Pindalalt on esikohal männikud (38,1 %), järgnevad kaasikud (aru- ja sookask) (29,7 %), kuusikud (24 %), hall-lepikud (4,1 %) ja haavikud (1,6 %). Muude puuliikide (sanglepp, lehis, tamm, saar ja mõned teised) puistud moodustavad vaid väikese osa Eesti metsadest (1,6 %).
Metsad ei paikne Eestis ühtlaselt: suuremad metsamassiivid esinevad Kirde-Eestis (metsasus on 55 %), Lõuna- ja Kagu-Eestis (53 %) ning Edela-Eestis (50 %). Kõige metsarikkam piirkond on aga Hiiumaa, kus metsad võtavad enda alla 64 % saare pindalast. Suhteliselt vähe on metsi Tartumaal (37 %) ja Läänemaal (40 %).
Euroopa pindalast on metsadega kaetud ligikaudu kolmandik. Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa ja muud metsamaad. Metsaga kaetud alade pindala moodustab näiteks Soomes 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on see vastukaaluks Maltal vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%.
Enamik Euroopa metsadest on eraomanduses, ehkki peaaegu kõikides riikides on mitmesugustel riigiasutustel märkimisväärne osa metsadest. Põhja-Euroopa riikides on metsadest saadav tulu väga oluline, seetõttu majandavad seal riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas on esikohal metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, mille puhul metsast saadav majanduslik tulu on vähene. Sageli rahastatakse seal metsaomanikke riigi eelarvest.
Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt: ligikaudu ühe miljoni hektari võrra aastas (0,6% pindalast). Ligi 40% kogu metsauuendusest moodustab pindala järgi arvestades looduslik uuenemine.
Enamikus Euroopa riikides ei ole inimtegevusest puutumata metsi. Ürg- või põlismetsailmelisi metsi leidub märkimisväärselt vaid Skandinaavia maades ning Venemaal.
Mets mõjutab ümbritsevat keskkonda väga mitmel viisil, võibolla enamgi, kui suudame ette kujutada. Kõigepealt on metsal suur mõju atmosfäärile. Metsad eritavad fotosünteesil hapnikku, milleta ei saaks elada loomad s.h inimesed. Nad tõkestavad tahma, suitsu ja gaaside liikumist ja puhastavd õhku. Puud eritavad õhku fütontsiide ehk taimemürke, mis hävitavad baktereid (tuberkuloos, koolera, tüüfus jne). Mets summutab müra ning avaldab tugevat mõju tuule kiirusele, sest on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Lisaks mõjutab mets erinevatel viisidel temperatuuri, vett, loomastikku, mulda. Kõikide nende aspektide täpsem käsitlemine annaks juba raamatu mõõdu välja. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et metsade mõju meie elutingimuste kujundamisel on tõepoolest suur ja rohelistel on õigus nende liigse hävitamise pärast muret tunda.
1. punkt - puuseente äratundmine
2. punkt - ulukite sarvede ära tundmine
3. punkt - eriliiki puu okste kindlaks määramine
4. punkt - puu kõrguse,- laiuse- ja vanuse määramine
5. punkt - erinevate puuklotside puuliigi määramine
6. punkt - metsatööriistade ära tundmine
Kõik punktid edukalt läbitud, vastuse lehed kohtunikele antud, asusime teele laagriplatsi, kus kostitati meid sooja tee ja kringliga.
Parimatele olid RMK poolt auhinnad ja peale selle said kõik veel rinnamärgi ja kleepsu.
Metsas olla on tore, kuid pole üldse meeldiv vaadata maas lebavat prügihunnikut. See väike prügihunnik võib olla oluliseks mõjutajaks meie metsa hävingule. Milleks visata prügi maha ja saastada loodust ,kui on selleks olemas jäätmekogumiskonteinerid ,kust saadetakse prügi ümbertöötlemisele. Nii hoiame kokku meie väärtuslikku metsa ja ei saasta õhku.
Ilmselt ei kahtle ükski eestlane selles, et metsad on meile vajalikud. Lahku lähevad arvamused aga selles osas, miks neid tarvis on. Eristatavad on kolm suuremat arvamusrühma. Metsatöösturite arvates on metsade peaülesanne riigi majandusedukuse kindlustamine - lihtsamini öeldes raha teenimine. Avalik arvamus s.o enamik rahvast näeb metsas suurepärast puhkemispaika, samuti on metsal suur roll loodus-ja keskkonnakaitses. See osa elanikest, kes ise metsa omavad, kasutavad seda oma tarbeks, kas siis raha saamiseks, ehituseks või kütteks. Roheliste jaoks on mets ökosüsteem, mis kujundab maailma kliimat ning kaitseb mulda, vett, õhku, loomastikku.
Eesti Vabariigis on metsamaad kokku 2 016 600 hektarit, mis moodustab 47 % riigi maismaapindalast. Selle näitaja poolest on Eesti Euroopa metsasemaid riike.
Pindalalt on esikohal männikud (38,1 %), järgnevad kaasikud (aru- ja sookask) (29,7 %), kuusikud (24 %), hall-lepikud (4,1 %) ja haavikud (1,6 %). Muude puuliikide (sanglepp, lehis, tamm, saar ja mõned teised) puistud moodustavad vaid väikese osa Eesti metsadest (1,6 %).
Metsad ei paikne Eestis ühtlaselt: suuremad metsamassiivid esinevad Kirde-Eestis (metsasus on 55 %), Lõuna- ja Kagu-Eestis (53 %) ning Edela-Eestis (50 %). Kõige metsarikkam piirkond on aga Hiiumaa, kus metsad võtavad enda alla 64 % saare pindalast. Suhteliselt vähe on metsi Tartumaal (37 %) ja Läänemaal (40 %).
Euroopa pindalast on metsadega kaetud ligikaudu kolmandik. Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa ja muud metsamaad. Metsaga kaetud alade pindala moodustab näiteks Soomes 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on see vastukaaluks Maltal vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%.
Enamik Euroopa metsadest on eraomanduses, ehkki peaaegu kõikides riikides on mitmesugustel riigiasutustel märkimisväärne osa metsadest. Põhja-Euroopa riikides on metsadest saadav tulu väga oluline, seetõttu majandavad seal riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas on esikohal metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, mille puhul metsast saadav majanduslik tulu on vähene. Sageli rahastatakse seal metsaomanikke riigi eelarvest.
Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt: ligikaudu ühe miljoni hektari võrra aastas (0,6% pindalast). Ligi 40% kogu metsauuendusest moodustab pindala järgi arvestades looduslik uuenemine.
Enamikus Euroopa riikides ei ole inimtegevusest puutumata metsi. Ürg- või põlismetsailmelisi metsi leidub märkimisväärselt vaid Skandinaavia maades ning Venemaal.
Mets mõjutab ümbritsevat keskkonda väga mitmel viisil, võibolla enamgi, kui suudame ette kujutada. Kõigepealt on metsal suur mõju atmosfäärile. Metsad eritavad fotosünteesil hapnikku, milleta ei saaks elada loomad s.h inimesed. Nad tõkestavad tahma, suitsu ja gaaside liikumist ja puhastavd õhku. Puud eritavad õhku fütontsiide ehk taimemürke, mis hävitavad baktereid (tuberkuloos, koolera, tüüfus jne). Mets summutab müra ning avaldab tugevat mõju tuule kiirusele, sest on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Lisaks mõjutab mets erinevatel viisidel temperatuuri, vett, loomastikku, mulda. Kõikide nende aspektide täpsem käsitlemine annaks juba raamatu mõõdu välja. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et metsade mõju meie elutingimuste kujundamisel on tõepoolest suur ja rohelistel on õigus nende liigse hävitamise pärast muret tunda.
Tellimine:
Postitused (Atom)
