Meie metsad

Käisime 25. aprillil 6-8 klassiga Leemeti metsas RMK poolt organiseeritud orjenteerumismängul.Moodustasime 3- 4 liikmelised võistkonnad. Seejärel anti kätte kaart ja ootasime stardipauku. Võistkonnad saadeti teele 2 minutilise ajavahega. Rajal pidime läbima kuus erinevat punkti , kus ootas meid huvitav ülesanne ja valvuriks kohtunikud.
1. punkt - puuseente äratundmine
2. punkt - ulukite sarvede ära tundmine
3. punkt - eriliiki puu okste kindlaks määramine
4. punkt - puu kõrguse,- laiuse- ja vanuse määramine
5. punkt - erinevate puuklotside puuliigi määramine
6. punkt - metsatööriistade ära tundmine

Kõik punktid edukalt läbitud, vastuse lehed kohtunikele antud, asusime teele laagriplatsi, kus kostitati meid sooja tee ja kringliga.
Parimatele olid RMK poolt auhinnad ja peale selle said kõik veel rinnamärgi ja kleepsu.

Metsas olla on tore, kuid pole üldse meeldiv vaadata maas lebavat prügihunnikut. See väike prügihunnik võib olla oluliseks mõjutajaks meie metsa hävingule. Milleks visata prügi maha ja saastada loodust ,kui on selleks olemas jäätmekogumiskonteinerid ,kust saadetakse prügi ümbertöötlemisele. Nii hoiame kokku meie väärtuslikku metsa ja ei saasta õhku.

Ilmselt ei kahtle ükski eestlane selles, et metsad on meile vajalikud. Lahku lähevad arvamused aga selles osas, miks neid tarvis on. Eristatavad on kolm suuremat arvamusrühma. Metsatöösturite arvates on metsade peaülesanne riigi majandusedukuse kindlustamine - lihtsamini öeldes raha teenimine. Avalik arvamus s.o enamik rahvast näeb metsas suurepärast puhkemispaika, samuti on metsal suur roll loodus-ja keskkonnakaitses. See osa elanikest, kes ise metsa omavad, kasutavad seda oma tarbeks, kas siis raha saamiseks, ehituseks või kütteks. Roheliste jaoks on mets ökosüsteem, mis kujundab maailma kliimat ning kaitseb mulda, vett, õhku, loomastikku.
Eesti Vabariigis on metsamaad kokku 2 016 600 hektarit, mis moodustab 47 % riigi maismaapindalast. Selle näitaja poolest on Eesti Euroopa metsasemaid riike.
Pindalalt on esikohal männikud (38,1 %), järgnevad kaasikud (aru- ja sookask) (29,7 %), kuusikud (24 %), hall-lepikud (4,1 %) ja haavikud (1,6 %). Muude puuliikide (sanglepp, lehis, tamm, saar ja mõned teised) puistud moodustavad vaid väikese osa Eesti metsadest (1,6 %).
Metsad ei paikne Eestis ühtlaselt: suuremad metsamassiivid esinevad Kirde-Eestis (metsasus on 55 %), Lõuna- ja Kagu-Eestis (53 %) ning Edela-Eestis (50 %). Kõige metsarikkam piirkond on aga Hiiumaa, kus metsad võtavad enda alla 64 % saare pindalast. Suhteliselt vähe on metsi Tartumaal (37 %) ja Läänemaal (40 %).

Euroopa pindalast on metsadega kaetud ligikaudu kolmandik. Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa ja muud metsamaad. Metsaga kaetud alade pindala moodustab näiteks Soomes 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on see vastukaaluks Maltal vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%.
Enamik Euroopa metsadest on eraomanduses, ehkki peaaegu kõikides riikides on mitmesugustel riigiasutustel märkimisväärne osa metsadest. Põhja-Euroopa riikides on metsadest saadav tulu väga oluline, seetõttu majandavad seal riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas on esikohal metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, mille puhul metsast saadav majanduslik tulu on vähene. Sageli rahastatakse seal metsaomanikke riigi eelarvest.
Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt: ligikaudu ühe miljoni hektari võrra aastas (0,6% pindalast). Ligi 40% kogu metsauuendusest moodustab pindala järgi arvestades looduslik uuenemine.
Enamikus Euroopa riikides ei ole inimtegevusest puutumata metsi. Ürg- või põlismetsailmelisi metsi leidub märkimisväärselt vaid Skandinaavia maades ning Venemaal.

Mets mõjutab ümbritsevat keskkonda väga mitmel viisil, võibolla enamgi, kui suudame ette kujutada. Kõigepealt on metsal suur mõju atmosfäärile. Metsad eritavad fotosünteesil hapnikku, milleta ei saaks elada loomad s.h inimesed. Nad tõkestavad tahma, suitsu ja gaaside liikumist ja puhastavd õhku. Puud eritavad õhku fütontsiide ehk taimemürke, mis hävitavad baktereid (tuberkuloos, koolera, tüüfus jne). Mets summutab müra ning avaldab tugevat mõju tuule kiirusele, sest on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Lisaks mõjutab mets erinevatel viisidel temperatuuri, vett, loomastikku, mulda. Kõikide nende aspektide täpsem käsitlemine annaks juba raamatu mõõdu välja. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et metsade mõju meie elutingimuste kujundamisel on tõepoolest suur ja rohelistel on õigus nende liigse hävitamise pärast muret tunda.